Prindi
Kategooria: Erialased artiklid

altTehnika ja tehnoloogia arengu kiirenedes vaimustume sageli selle suurtest edusammudest, kuid paraku on igal medalil ka oma pahupool, millest palju ei teata ja seetõttu ka ei räägita.

Ei ole saladuseks see, et leedvalgustus säästab energiat, on sobiva skeemi korral hõlpsalt hämardatav ning ka valguse värve saab muuta vastavalt vajadusele ilma eriliselt keerukaid juhtimissüsteeme omamata.

Paraku on pahupool ka leedvalgusel. Teadupärast on loodusvalguses esindatud kõik valguse lainepikkusalad. Inimene on oma loomult selline, et kui külmem lainepikkusala, st sinine spektriosa tehisvalguses puudub, hakkab vaheajus olev käbinääre mõne tunni pärast tootma vereringesse unehormoone. Silmapõhjas asuv valgustundlik ganglionrakk, mille põhiline aktiivsusala jääb valguse sinise spektriosa ääremaile – umbes 480 nm alasse, lõpetab aga käbinäärmes unehormooni tootmise kohe, kui tehisvalguse sinine spektriosa satub vaatevälja. Sellist valgust eritavad nii meie kuvarid, nutitelefonid, leed- ja paljud teisedki traditsioonilised lambid, mille näiv valgus on valge või sinakas.

 

Lae siit alla terve artikkel PDF formaadis