Leedvalgustuse ja digitaaltehnika kiire areng on teinud tõsiseid korrektiive meie igapäevaelus. Paljud harjumused ja teadmised, mis olid tuntud traditsiooniliste valgustite ja lampide puhul, ei sobi enam tänapäeva leedtehnoloogia juures kasutamiseks.

1. Väreluse mõõtmine telefoni abil. Seni, kuni valgustid ja lambid talitlesid valdavalt 100 Hz dominantsagedusega ning meie telefonikaamerad ei olnud piisavalt tundlikud, oli võimalik vaadelda nende värelemist või mittevärelemist läbi telefonikaamera. Nüüdisaja kvaliteetsed leedvalgustid ja -lambid talitlevad 1000 Hz või isegi tunduvalt kõrgemal dominantsagedusel, mil valgustuse värelusprotsent ei oma teadaolevalt enam tervist kahjustavat mõju.

Energiasäästliku valgusti üks oluline koostisosa on selle optilise süsteemi efektiivsus ehk võime suunata võimalikult rohkem valgust sinna, kuhu vaja. Soome tootja Ledil® on oma kvaliteetsete valgustite optika poolest maailmakuulus. 2018. aasta Frankfurdi messi raames oli Ledil®i boksi võimatu külastada selle ülerahvastatuse tõttu, sest oli palju huvilisi, kes jutule pääsemist ootasid. Allakirjutanul oli juunis võimalus külastada LEDiL-i ettevõtet Salos ning saada vastused küsimustele, milles peitub nende edu saladus.

Kui jutuks tuleb halb valgustus, siis enamasti otsitakse süüd valgustitest. Vahel on see tõsi, kuid tavaliselt on probleemi allikaks oskamatult valitud valgustuslahendus või selle teostus.

Eesti ei erine teistest maadest oma inimeste valgustustehniliste teadmiste poolest. Seetõttu on rõõm teatada, et eelmise aasta lõpul ilmus uus standard: CEN/TS 17165:2018 "Light and lighting - Lighting system design process" , mis annab selged juhised valgustusprojektile – mida peab see sisaldama ja kes millise osa eest vastutab.