Prindi
Kategooria: Kas teadsid


... valgustusele kuluvat energiat on võimalik kokku hoida mitmel viisil: valgustuse juhtimine sõltuvalt päevavalgusest ja/või inimeste kohalolekust, aga ka lihtsalt paigaldades parema optikaga valgusteid, mille kõrgem talitluslik kasutegur teeb valgusti töö efektiivsemaks võimaldades samal ajal sageli vähendada kasutatavat lampide võimsust. Samas tuleb teada, et leedvalgustitele ei ole veel LOR väärtuse jaoks valemit välja töötatud, mistõttu leedvalgustite tootelehtedel olev LOR väärtus võib olla eksitav. Kuidas projektides arvestada valgustusenergia osatähtsust õpetab standard EVS-EN 15193:2017, mida saab hankida Standardikeskusest. 

...valgustuse juhtimine aitab  luua tööks vajalikud ning mugavad tingimused sõltuvalt päevavalgusest ja kohalolekust. Valgustuse juhtimine on muutunud ääretult lihtsaks ja kasutajasõbralikuks. Juhtimisseadiste tootjatel on terve hulk eelprogrammeeritud lahendusi, nn. "Plug&Play" - "Ühenda&Kasuta", mis ei vaja erilisi eelteadmisi peale selle, millist süsteemi oleks ühel või teisel juhul otstarbekam kasutada. Juhtmestuse paigaldus on lihtne ja valikutes on ka juhtmevabu lahendusi, mis sobivad ideaalselt kohtadesse, kus pole võimalik seintele uusi juhtmeid süvistada. Valgustuse juhtimine ja ümberhäälestamine on tänapäeval sama lihtne kui teleris programmi vahetamine. Siiski on uute objektide kavandamisel mõistlikum lahendada valgustuse juhtimine hoonepõhiselt vastavalt ruumide vajadusele ning eelistades kaabeldusega variante. Hoonepõhised valgustuse juhtimissüsteemid võimaldavad valgustuse häälestust ruumide ja töökohtade kaupa sarnaselt Plug&Play süsteemidele, kuid nende eeliseks on valgustuse ümberhäälestus nt juhtudel, kui mõned seinad võetakse maha või lisatakse ruumidesse hiljem.

... tänapäeval on andurite poolt juhitavat valgustust võimalik rekonstrueerida selliselt, et lülitite paigaldamiseks puudub vajadus. Juhtmevaba valgustite juhtimine võimaldab valgustuse rekonstrueerimisel kuni 70 % rahalist kokkuhoidu kaablite ja paigaldustööde arvelt. Ka  Bluetooth juhtimine on muutunud standardiks ning tundub juhtmete kaudu valgustuse juhtimise kõrval sama kiiresti levivat. Juhtmevaba lahendust eelistatakse seal, kus puudub soov või võimalus teostada hiljem lagede, seinte taastusremonti.

...hädavalgustuses on nn superkondensaatorid leedvalgustites akusid välja vahetamas muutes sellega hädavalgustid vähemalt 10 aastaks praktiliselt hooldevabaks ning keskkonnale kahjutuks. Selliste hädavalgustite laadimis- ja ooterežiimienergia ning selleks kuluv aeg on tunduvalt väiksemad, s.t. lahendused on tunduvalt energiasäästlikumad. Kui aga peale akukestvustesti lõppemist tekib pingekatkestus ühe tunni möödumisel, veavad superkondensaatorid hõlpsalt olukorrast välja, samas kui metallhüdriid-akulahendustel põhinevad valgustid vajavad enda täislaadimiseks ööpäeva ning liitiumpolümeerakud sõltuvalt tootjast 7 - 24 tundi. Kindlalt tuleb aga jälgida seda, et uute hädavalgustite paigalduse järgselt ei tohi neile esmast elektrikatkestust teha enne kui valgustitega kaasa pandud paigaldusjuhisel on näidatud. See on vajalik selleks, et akud kestaksid neile omistatud kasutusea ka 4.kasutusaja lõpuks.

...ka hädavalgustuses on võimalik koondada akude või superkondensaatoritega varustatud hädavalgustite korrasoleku jälgimist ühte kohta juhtmevabalt kasutades selleks nt raadiosageduslikku tehnoloogiat. Süsteemi hankimine on küll 30-40 % kallim, kuid see-eest hooldusele ei kulu enam erilist aega ega raha - tuleb vaid jälgida raporteid. ja mis peaasi - valgusteid võib süsteemi lisada mistahes ajal vaba konfiguratsiooni kaudu, süsteem leiab ise uued lisatud valgustid üles. Ka ei kulu hädavalgustite kaabeldusele lisaraha. DALI2 süsteem võimaldab aga hädavalgustuse integreerida samasse juhtimisahelasse, mis hõlbustab paigaldust veelgi.

...välisvalgustuses on juhitavate leedvälisvalgustitega võimalik saavutada energiasäästu isegi kuni 70 % võrreldes vananenud lahendustega. Iga teise või kolmanda valgusti välja lülitamine energiasäästu nimel on lubamatu, sest soosib kriminogeenset tegevust. Leedvälisvalgustuse arvutuste tegemisel tuleb hooldetegur arvutada vastavalt ISO / CIE TS22012:2019 juhistele. Üldjuhul soosib Eesti kliima pimedal ja jahedal ajal leedvälisvalgustite kasutamist, kuna kõikidele valgustitele teostatakse toimivustestid +250C juures, sh ka välisvalgustitele. Leed aga vajab jahutust. Uuemat tüüpi leedvalgustite puhul on hooldetegur 0,8 meie kliimas täiesti piisav. CLO - funktsiooniga (konstantse väljundvooga - ingl constant light output) varustatud valgustite puhul võib kasutada hooldetegurit 0,9, sest valgustis asuvas liiteseadises olev CLO -funktsioon hoolitseb valgustist saadava sama valgusvoo eest ise. Samas ei tohi unustada, et ka leedvälisvalgustite optiline süsteem vajab aegajalt puhastust, sellest ka hooldetegur 0,9.

...leedvalgustuse kasutusele võtul (hilisemate uuringute kohaselt aga ka traditsiooniliste lampidega valgustite korral), kus tegemist väga suure ülevalgustusega, tuleb tähelepanu pöörata valguse sinise spektriosa riskile inimese tervisele, kui valgustustase silmade kõrgusel ületab lubatud piire. See väljendub tavaliselt ka räiguse tekkes. Lubatud piirid sõltuvad valguse värvsustemperatuurist. Tootjad on kohustatud oma tootele märkima riskirühma R2 ja andma juhised valgusti ohutuks kasutamiseks, kui valgusti jääb riskirühmade R1 ja R2 vahele. Riskirühma R1 tootele kandma ei pea. Sinise spektriosa riski üle vaieldi aastaid, kuid 2019.aasta kevadel andis CIE pressiteate, milles anti teada, et kuna väljas on sinist spektriosa sadades kordades rohkem kui sisevalgustuses, siis järgides standardi juhiseid, ei peaks sinispektri ohust sisevalgustuses enam rääkima. Küll aga võib see teemaks olla valesti - otse näkku - suunatud valgustuslahenduse korral. Põhiline probleemi olemus, mida sinise spektriosa ülevõimendusega seostatakse, on unehäired, st ööpäevarütmi segipaiskumine ja silma võrkkesta sinisetundlike rakukeste hävimine ja seda eriti valgustundlikel inimestel (väikelapsed, vanurid, teatud haigusi põdejad ja teatud elukutsete esindajad). Seetõttu on oluline valgustite hankimisel teada selle valgusti fotobioloogilist vastavust nõuetele ning need valgustid ka nii paigaldada, et need kedagi ei häiriks. Aastast 2020 on valgustite fotobioloogiline ohutus üheks nõudeks standardis EVS-EN 60598-1 üldosas, mistõttu seda heakskiidutunnistusel eraldi välja tooma ei pea. Küll aga peavad seda teadma valgusteid paigaldavad ja hooldavad elektrikud. Objektide liigset ülevalgustamist aitab vältida valgustuse hämardamine. Teada on, et keskkonnas, mis on liiga tugevalt valgustatud, tekib töötajates moraali langus ja töökvaliteet langeb. 

...värelustundlike inimeste puhul (migreenihaiged, epileptikud, autistid, lihtsalt värelustundlikud inimesed) tuleks leedvalgustuse kasutuselevõtul teha suuremat eeltööd, kuna suurel osal juhtudel on valguse värelus leedvalgustuse puhul kaasnähtuseks, mida silmaga ei näe. Ka selle probleemi lahendusega tegelevad tootjad pidevalt ning saada on ka valgusteid, mille elektriskeem värelust ei tekita. Paraku on väreluseta valgustid teistest kallimad. Alates 1.septembrist 2021 peavad tootjad garanteerima väreluse jäämise hämardamata valgustite puhul vastavalt EL määruses toodud piiridesse (SVM < 0,4 ja Pst  < 1). .  IEEE on 2015.aastal välja andnud kõige enam kasutusel oleva standardi, mis aitab väreluse mõõtmisel hõlpsalt selgeks teha, kas see on tervisele ohtlik või mitte. Väreluse vältimine on oluline ka töökohtadel, kus kasutatakse videokaameraid tööprotsesside salvestamiseks. Tugevalt värelevate valgustite all võib kaamera pilt olla triipudega rikutud. Telefonikaameratega filmimine väreluse tuvastamiseks on eksitav ning seda ei peaks kasutama alates nutiseadmete turule tuleku ajast, sest digiseadmete tundlikkus muutub järjest suuremaks ning annab petliku mulje. Väreluse mõõtmiseks tuleks kasutada värelusmõõtjat. Stroboskoopnähtuse olemasoluks saab kasutada nii värelusmõõtjat kui ka stroboskoopvurri, mille saab ehitada ise laste vurrist või nt hammasrattast.

...hõõglampide asendamine nn retrofit-leedlampidega ja nende hämardamine on täna üsna komplitseeritud. Kuigi hämardada saab kõiki leede, sõltub hämardamisvõimalus tegelikult lambi soklis asuvast elektriskeemist (liiteseadisest). Kuna hetkel puuduvad ühtsed rahvusvahelised standardid leedlampide elektriskeemide koostamiseks, on hämardatavad leedlambid välja arendatud iga tootja poolt nende skeeme jälgides, mille tulemusena tuleb valida hämardatavat leedlampi koos hämardiga, mida konkreetne tootja soovitab ja ka siis võib tekkida hämardamisel erinevaid probleeme (surin, vilkumine, värelus või pisteline värelus suvalisel hetkel, osaline hämardus, lühem eluiga või koguni leedlambi rivist välja langemine). Hämardatavatele leedlampidele märgitakse pakendile kas hämardusinfo või viide kodulehele, kust sellise info leiab. 

...leedvalgustitega siseruumides valgusarvutusi tehes valitakse hooldetegurid liiga kõrged. Kui traditsiooniliste lampidega valgustites oli lihtne lampe vahetada kohe, kui valgustase töökohal alla langes, siis leedvalgustitele lubatakse pikka eluiga. Tulevikus küll peavad ka valgustites olevad leedmoodulid olema ise vahetatavad, kuid mõistlik on hankida valgusteid mitte mõneks aastaks.  Hooldeteguri valik peab planeeritavat eluiga ka arvestama. Kui kontoris on valgustus sisse lülitatud umbes 2500 - 3000 tundi aastas, siis ei ole mõtet valida sinna eriti pikaealisi valgusteid või tootja usaldusväärsusele tuginedes võib valida ka kõrgema hooldeteguri eeldusel, et valgusteid ei soovita kasutada järgnevad 20 aastat, vaid vahetatakse need juba 7-10 aasta pärast välja. Küll aga tootmises ja kaubanduskeskustes, kus valgustuse talitlemisaeg on aastas tunduvalt suurem, on oluline valida õige hooldetegur, mis sõltub erinevatest tingimustest. Selle kohta on olemas ka CIE /ISO TS 22012:2019 tehniline spetsifikatsioon, kuidas seda teha. NB! Valgusti valgusvoog ei võrdu leedmooduli valgusvooga nagu osad maaletoojad väidavad. Ka ei pruugi valgusti toimivusnäitajad võrduda valgusallika toimivusnäitajatega. Tootjaile kohustuslik standard valgustite toimivusnäitajate esituse kohta on EVS-EN 62722. Leedmoodulite toimivusnäitajate kohta on standard EN IEC 62717.

...välisvalgustuses puudub ühtne arusaam, millise valguse värvsustemperatuuriga tuleks lahendada leedtänavavalgustus. Näiteks USA-s on selgeks vaieldud teema kas 3000 K või 4000 K. Tootjate väide, et valgem valgus on efektiivsem, on osaline tõde. Osad tootjad varustavad oma 3000 K leedvalgustid valgusviljakamate leedmoodulitega ja teevad oma tootevalikus võimalikuks samaväärse valgusvoo mõlema valguse värvsustemperatuuri korral. AMA American Medical Association) väitel väheneb 3000 K leedvalgustuse all nähtavus vaid 3 % võrreldes 4000 K värvsustemperatuuriga, kuid valgema valgusega lahenduse korral tekitatakse keskkonnale tunduvalt suuremat kahju, mille korvamiseks läheb kordades rohkem rahalisi ressursse vaja. Keskkonna hoidmise mõttes loetakse leedvälisvalgustuse ainsaks eeliseks valgustite energiasäästlikkust, eriti nende hämardamisel. Ka ei tohi unustada, et sarnaselt inimesele peab ka loodus öisel perioodil puhkama. See toimub pimeduses. Valades öisel ajal tehisvalgusega üle pargid, põllumaad jms nõrgestame nii floorat kui faunat. Taimed ei suuda öisel ajal võidelda kahjuritega, kes ründavad neid öisel ajal, sest kahjuritele piisab ka vähesest valgusest tegutsemiseks. Kasulikud putukad muutuvad nõrgemaks, sest nende uneaeg on rikutud. Veekogud kasvavad kiiremini kinni. Kalade kasv muutub kas enneolematult suureks või  vastupidi pisemaks jne. Ometi on meil ja ehitatakse juurde teede valgustuslahendusi, kus valgustite optiline süsteem on suunatud mitte teele, vaid pigem teeäärsetele majadele või looduskeskkonnale. Kahjuks ei käsitle Eesti Keskkonnaseadus looduse sellist hävitamist kuriteona. Inimesi aga kaitseb Korrakaitseseadus, mis keelustab öisel ajal valgusreostusega kedagi häirida.