Prindi
Kategooria: Kas teadsid


... valgustusele kuluvat energiat on võimalik kokku hoida mitmel viisil: valgustuse juhtimine sõltuvalt päevavalgusest ja/või inimeste kohalolekust, aga ka lihtsalt paigaldades parema optikaga valgusteid, mille kõrgem talitluslik kasutegur teeb valgusti töö efektiivsemaks võimaldades samal ajal sageli vähendada kasutatavat lampide võimsust. Kuidas projektides arvestada valgustusenergia osatähtsust õpetab standard EVS-EN 15193:2007, mida saab hankida Standardikeskusest.

...valgustuse juhtimine aitab  luua tööks vajalikud ning mugavad tingimused sõltuvalt päevavalgusest ja kohalolekust. Valgustuse juhtimine on muutunud ääretult lihtsaks ja kasutajasõbralikuks. Juhtimisseadiste tootjatel on terve hulk eelprogrammeeritud lahendusi, nn. "Plug&Play" - "Ühenda&Kasuta", mis ei vaja erilisi eelteadmisi peale selle, millist süsteemi oleks oleks ühel või teisel juhul otstarbekam kasutada. Juhtmestuse paigaldus on lihtne ja valikutes on ka juhtmevabu lahendusi, mis sobivad ideaalselt kohtadesse, kus pole võimalik seintele uusi juhtmeid süvistada. Tiiu Tamm Inseneribürool on olemas kaasaskantavad stendid Osrami, Tridonicu, Philipsi, Helvari ja EnOcean lihtsaimate süsteemide kohta selgitamaks seda, et valgustuse juhtimine on tänapäeval sama lihtne kui teleris programmi vahetamine.

... tänapäeval on andurite poolt juhitavat valgustust võimalik rekonstrueerida selliselt, et lülitite paigaldamiseks puudub vajadus juhtmete vahetuseks. Juhtmevaba (wireless) või raadiosageduslik juhtimine (sh EnOcean) võimaldab valgustuse rekonstrueerimisel kuni 70 % rahalist kokkuhoidu kaablite ja paigaldustööde arvelt.

...hädavalgustuses on nn superkondensaatorid leedvalgustites akusid välja vahetamas muutes sellega hädavalgustid vähemalt 10 aastaks praktiliselt hooldevabaks ning keskkonnale kahjutuks. Selliste hädavalgustite laadimis- ja ooterežiimienergia ning selleks kuluv aeg on tunduvalt väiksemad, s.t. lahendused on tunduvalt energiasäästlikumad. Kui aga peale akukestvustesti lõppemist tekib pingekatkestus ühe tunni möödumisel, veavad superkondensaatorid hõlpsalt olukorrast välja, samas kui MH-akulahendustel põhinevad valgustid vajavad enda täislaadimiseks ööpäeva.

...ka hädavalgustuses on võimalik koondada akude või superkondensaatoritega varustatud hädavalgustite korrasoleku jälgimist ühte kohta juhtmevabalt kasutades selleks raadiosageduslikku tehnoloogiat. Süsteemi hankimine on küll 30-40 % kallim, kuid see-eest hooldusele ei kulu enam erilist aega ega raha - tuleb vaid jälgida raporteid. ja mis peaasi - valgusteid võib süsteemi lisada mistahes ajal vaba konfiguratsiooni kaudu, süsteem leiab ise uued lisatud valgustid üles. Süsteemi võib ühendada kuni 1500 valgustit ja kaugeim valgusti võib asuda 1200 m kaugusel. Süsteem ei vaja kontrollkaableid,sest testimine toimub raadiosagedusel. Tiiu Tamm Inseneribürool on olemas kahest superkondensaatoriga hädavalgustist koosnev Aalto Control hädavalgustite seisundi kontrollsüsteem, mida näeb galerii piltidelt sektsioonis Hädavalgustus. Ühel pildil on näha arvuti ekraanil hädavalgustite loetelu koos asukoha joonisega, teisel testraporti filtriteta versioon ning kolmandal pildil superkondensaatorite ja 3x0,5W leedlampidega hädavalgusti avatuna, paremas alumises nurgas on näha raadiosaatja-vastuvõtu moodul.

...välisvalgustuses on juhitavate leedvälisvalgustitega võimalik saavutada energiasäästu isegi 70 % võrreldes vananenud lahendustega. Iga teise või kolmanda valgusti välja lülitamine energiasäästu nimel on lubamatu, sest soosib kriminogeenset tegevust. Leedvälisvalgustuse arvutuste tegemisel tuleb tootjalt küsida tema valgusti hooldetegurit. Kui traditsiooniliste välisvalgustite puhul sõltub arvutustes kasutatav hooldetegur nii keskkonnast, valgustist kui ka lambist, siis leedvälisvalgusti komplekteeritakse tervikuna tootja poolt. Täna annavad tootjad oma leedvälisvalgustitele nelja-aastase hooldusintervalli korral meie kliimas hooldeteguri väärtuseks 0,6 kuni 1,1. See on üsna lai vahemik ja vajab iga eraldi valgusti tüübi korral üle küsimist.

...leedvalgustuse kasutuselevõtul, hilisemate uuringute kohaselt aga ka traditsiooniliste lampidega valgustite korral, kus tegemist väga suure ülevalgustusega, tuleb tähelepanu pöörata valguse sinise spektriosa riskile inimese tervisele, kui valgustustase silmade kõrgusel ületab lubatud piire. Lubatud piirid sõltuvad valguse värvsustemperatuurist. Tootjad on kohustatud oma tootele märkima riskirühma R2 ja andma juhised valgusti ohutuks kasutamiseks, kui valgusti jääb riskirühmade R1 ja R2 vahele. Riskirühmi R0 ja R1 tootele kandma ei pea. Sinise spektriosa riski üle vaieldakse pidevalt, kuid silmaarstid hoiatavad pikemas perspektiivis tekkivate probleemide eest. Põhiline probleemi olemus, mida sinise spektriosa ülevõimendusega seostatakse, on unehäired, st ööpäevarütmi segipaiskumine ja silma võrkkesta rikkumine ja seda eriti valgustundlikel inimestel (väikelapsed, vanurid, teatud haigusi põdejad ja teatud elukutsete esindajad). Seetõttu on eriti oluline valgustite hankimisel teada selle valgusti fotobioloogilist vastavust nõuetele ja valgustuspaigaldisi liigselt üle mitte valgustada. 

...värelustundlike inimeste puhul (migreenihaiged, epileptikud, autistid, lihtsalt värelustundlikud inimesed) tuleks leedvalgustuse kasutuselevõtul teha suuremat eeltööd, kuna suurel osal juhtudel on valguse värelus leedvalgustuse puhul kaasnähtuseks, mida silmaga ei näe. Ka selle probleemi lahendusega tegelevad tootjad pidevalt ning saada on ka valgusteid, mille elektriskeem värelust ei tekita. Paraku on väreluseta valgustid teistest kallimad. Täna tootjad oma tootelehtedel värelusindeksit välja tooma veel ei pea.

...hõõglampide asendamine leedlampidega ja nende hämardamine on täna üsna komplitseeritud. Kuigi hämardada saab kõiki leede, sõltub hämardamisvõimalus tegelikult elektriskeemist (draiverist). Kuna hetkel puuduvad rahvusvahelised standardid leedlampide elektriskeemide koostamiseks, on hämardatavad leedlambid välja arendatud iga tootja poolt nende skeeme jälgides, mille tulemusena tuleb valida hämardatavat leedlampi koos hämardiga, mida konkreetne tootja soovitab ja ka siis võib tekkida hämardamisel erinevaid probleeme (surin, vilkumine, värelus või pisteline värelus suvalisel hetkel, osaline hämardus, lühem eluiga või koguni leedlambi rivist välja langemine). Hämardatavatele leedlampidele märgitakse pakendile kas hämardusinfo või viide kodulehele, kust sellise info leiab. 

... maale tuuakse või Eestis töötatakse välja valgusteid, mida ei ole võimalik kasutada arvutustes nende polaardiagrammide puudumise tõttu. Vähe aga teatakse, et lähim akrediteeritud valgustehnika labor, kus saab mõõta valgustite valgustehnilisi andmeid ja võtta üles goniomeetril polaardiagramme, asub Lätis, Vangažis, st Riiast veidi Sigulda poole. Labori nimi on SIA Baltic Photometric Laboratory. Labori juhataja on Ingmars Felcis. Kirjutada saab talle e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja helistada telefonil +371 266 48 433. Otselinki labori kodulehele vt rubriigist Kasulikke linke