Allalaetavad materjalid

  • Mis tagab valgustite kvaliteedi, Elektriala nr 6, 2017

    Valgustite turul pakutakse väga laias hinnaskaalas sarnaste omadustega valgusteid. Sõltumatus laboris testitud ENEC ohutussertifikaat Euroopa maades toodetud valgustitele ei ole enam mingi uudis, see on sageli kvaliteetse projekti nõudeks. Paraku ei taga ainult ohutussertifikaadi olemasolu valgustitele pikka talitlusiga. Uudishimu, millel põhineb ühe valgustitootja konkurentidest kallimate toodete müügi edulugu, sai septembris rahuldatud, kui avanes võimalus külastada Saksamaal põhiliselt välisvalgusteid tootvat ettevõtet WE-EF, mis on oma nime saanud ettevõtte asutaja esitähtede nimetustest – Wolfgang Fritzsche.

  • Leed ja sinivalgus 2, Elektriala nr 5, 2017

    Artikli eelmises osas oli juttu leedvalguse mõjust inimese tervisele nii palju kui see tänaseks teada on. Lugejail võis tekkida küsimus, aga mis puutuvad siia digiseadmed – arvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid, telerid...
    Sageli kuulen väiteid uute seadmete mitte leedekraanidest, vaid OLED või amoled ekraanist. See ajendas mõõtma ka kaubanduses pakutavaid selle aasta digiseadmete mudeleid, kahjuks küll reklaamekraani baasil, mis nutitelefonidel oli enamasti sinise taustaga ja teleritel muutuvate värvidega, kuid üldpilt läbi mitme mõõtmise oli ühesugune.

    Kui eelmises artiklis oli juttu leedvalguse sinispektri äratavast küljest, siis see artikkel on pühendatud kogu sinispektrialale.

  • Leed ja sinivalgus, Elektriala nr 4, 2017

    Peaaegu igas kodus on meil olemas digiseadmed – nutitelefonid, tahvelarvutid, telerid ja nüüd ka leedlambid ja leedvalgustid. Me ei kujuta oma elu ilma nendeta enam ette. Tööasju saab ajada mistahes maailmanurgas, nagu istuksid kontoris laua taga, samu kanaleid pidi tuleb ka isiklik elu igasse maailmapunkti meile järele, sh ka kodus voodisse. Koolmeistrid on uhked, et nende koolis kasutavad juba esimese klassi lapsed nutiseadmeid oskuslikult, lapsevanemad uhkustavad oma sõimeealiste laste edusammudega digiseadmete kasutamise valdkonnas. Paraku ei tea ei koolmeistrid, lapsevanemad ega enamik meist ei leedvalguse ega digiseadmete sinivalguse mõjust meie tervisele. Sellele tuleb mõelda enne, kui lapsele nutitelefon või tahvelarvuti hangitakse.

  • Erinevas valgusvärvis tunneme end erinevalt, Elektriala nr 8, 2016

    Tänapäeva võimalused luua oma kodus erinevaid meeleolusid, on peaaegu piiramatud. Selleks ei ole vaja vahetada olemas olevat armsaks muutunud valgustit, vaid piisab ka sinna kaasaegse ZigBee LightLink (ZLL) vms protokollis suhtleva leedretrofitlambi hankimisest. Kuigi mõnel lugejal võib tekkida küsimus, miks peaks kodus valgusvärvi muutmisega läbi nutiseadme teiste ees eputama, on asjal sügavam tagapõhi.
    Traditsiooniliste lampide puhul eristusid valgena või kollasena näivas valguskeskkonnas inimeste tunded ja käitumismuster selgelt. Traditsiooniliste lampide korral mõjutab valgena näiv valgus inimest ergutavalt, aktiviseeruvad mõtted, liigutused ja muu. Kollane valgus aga tekitab mugavustunnet ning aitab organismis tekkida melatoniinil ehk unehormoonil, st valmistab meid ette uneperioodiks. Paraku on leedvalguse ajastul arusaamad valgusvärvi mõjudest peapeale pööratud.

  • Õppereis Saksamaa suurimasse valgustitehasesse Trilux, Elektriala nr 7, 2016

    Oktoobri lõpus avanes rühmal projekteerijail ja allakirjutanul võimalus külastada Saksamaa ühe suurima valgustite tootja Trilux kaht tehast. Triluxi ajalugu ulatub üle 100 aasta tagusesse aega, mil alustati luminofoorlampide tootmist. Nimi Trilux tulenebki sellest perioodist, kui tolleaegsest luminofoorlambist sai kolm korda rohkem valgust kui sama võimsusega hõõglambist. Trilux on pereettevõte, mille omanike ring on huvitatud ettevõtte arengust ning teeb omalt poolt kõik selleks, et tagada oma töötajaile sobivad töötingimused ning arendada tootmist.

  • “Elektriala” toimetusele esitas küsimusi Jaan Kiviall, neile vastab Tiiu Tamm, Elektriala nr 5, 2016

    Mainiksin tunnustavalt „Elektriala“ tegevust valgustusteema avamisel, viimasel ajal eriti Tiiu Tamme poolt. Aga leidub ikka veel küsimusi, mille kohta oleks huvitav lugeda asjatundjate arvamust.
    1.Vestluses ühe elektriettevõtte esindajaga arvas too, et mõnikord on märgata ka liigset leedlampide vaimustust, kuna on kuuldud, et need on kaasaegsed ja head lambid. Kuid seejuures ei tunta sisuliselt erinevate valgusallikate plusse ja miinuseid.

  • Uudiseid Frankfurdi messilt 2, Elektriala nr 4, 2016

    Jätkuna Elektrialas number 2 ilmunud artiklile Light + Building messiuudistest pööran seekord rohkem tähelepanu kahele tootele, mis võiksid Eesti tarbijaid huvitada.

    Esiteks. Kahe Saksa tootja Steinel professionali ja Triluxi ühistöös on sündinud valgustusjuhtimissüsteem LiveLink, mida on äärmiselt lihtne häälestada ja hallata.

  • Uudiseid maailma suurimalt valgustusmessilt Light+Building 2016, Elektriala nr 2, 2016

    13. – 18.03. 2016 toimus Frankfurdis järjekordne valgustustehnika- ja hooneautomaatikaalane mess. Messi moto „digitaalne – individuaalne – võrku ühendatud” tõi välja kolm aspekti, millele näitusest osavõtjad keskendusid. Targad lahendused võimaldavad energiasäästlikult luua tegevuseks vajalikku mikrokliimat, sealjuures indiviidi vajadusi unustamata.

  • RD Electronic tehase külastus, Elektriala nr 3, 2016

    24. märtsil külastas väike rühm huvilisi Narvas asuvat elektroonikatehast RD Electronic, mille eelkäijaks oli nõukogude ajal ligipääsmatu sõjaelektroonikatehas Baltijets. EASi rahaga 1993. aastal loodud RD Electronic on koos oma partneri SIA Zinatnikasis Centrs Mikroelektronikaga ja aktsionäriga AS „ALFA RPAR” Baltimaade suurim elektroonikatootja.

  • Kas valgustusinseneri ähvardab leedvalgustuse pealetungi tõttu tulevikus tööpuudus? Elektriala nr 8, 2015

    Leedvalgustuse võidukäigust räägitakse juba aastaid, nüüd on hakatud ka Eestis energiasäästu teemale rohkem tähelepanu pöörama – leitakse lahendusi olemasolevatesse energiat raiskavatesse hoonetesse uudse energiasäästliku leedvalgustuse paigaldamiseks.

  • Hädavalgustuse automaattestimise näide, Elektriala nr 2, 2015

    ajalehtHädavalgustusest olen kirjutanud mitmes varasemas Elektriala numbris. Käesolevas artiklis püüan tutvustada üht Eesti päritolu hädavalgustite automaatkontrollisüsteemi, mida on võimalik oma hädavalgustuslahendusele juurde hankida mistahes ajal. Ka ei pea seda hankima kõikide valgustite jaoks korraga, vaid vastavalt rahalistele võimalustele teha seda etappide kaupa.

  • Leedvalgustuse pahupoolest, Elektriala nr 8, 2014

    altTehnika ja tehnoloogia arengu kiirenedes vaimustume sageli selle suurtest edusammudest, kuid paraku on igal medalil ka oma pahupool, millest palju ei teata ja seetõttu ka ei räägita.

    Ei ole saladuseks see, et leedvalgustus säästab energiat, on sobiva skeemi korral hõlpsalt hämardatav ning ka valguse värve saab muuta vastavalt vajadusele ilma eriliselt keerukaid juhtimissüsteeme omamata.

  • Nüüdisaegne leedvalgustus bensiinijaamades, Elektriala nr 7, 2014

    Leedvalgustus on tungimas meie igapäevaellu ning sageli me seda ei märkagi. Mõneks ajaks suletud lemmiktankla on taasavamisel saanud endale uue valgustuse leedvalgustuse näol, torgates eriti hästi silma linna kollases kõrgrõhunaatriumlampidega valguses. 
     
    Tallinnas ringi sõites jääb silma, et Olerex, Neste ja Statoili tanklates on nüüdisaegne leedvalgustus.
     
  • Ikka jälle leedvalgustusest, Elektriala nr 5, 2014

    Leedvalgustus on viimase aasta valgustustehnika kuumim teema ja seda nii sise- kui välisvalgustuse osas. Sõltuvalt  kogemustest  seda  kas  pooldatakse,  ollakse  vastu  või  äraootaval  seisukohal.  Käesolev  artikkel vaatleb  lühidalt  mõningaid  negatiivsete  arvamuste tagamaid.

  • Eriosade koostööst projekteerimisel, Elektriala nr 8, 2013

    ajalehtViimaste aastakümnete projekteerimistraditsioon on muutunud arvutikeskseks. Suure töö teevad eriosade projekteerimisel ära vastava ala arvutiprogrammid. Lõpuks pannakse kõik kokku ühisesse 3D mudelisse, kust näeb nii ehituskarbi, sisekliima, veevarustuse, valgustuse jms eriosade omavahelist kokkusobivust. Tundub, nagu koostöö eriosade vahel oleks olemas, kuid kas ikka on?

  • Leedvälisvalgustite valikust 2, Elektriala nr 6, 2013

    ajaleht

     Leedvalgustite valikul on peale leedmooduli ja sellele sobiva optilise süsteemi oluliseks kindlasti valgusti enda ehitus ja selle vastupidavus erinevatele klimaatilistele tingimustele. Kuna leedvalgustisse on sisse ehitatud elektroonne liiteseadis, peaks elektroonika taluma meie kliimas ka väga külmi ja tuuliseid ilmu. Kesk-Euroopasse sobivad 25-kraadise taluvusega liiteseadised ei pruugi meie kliimas väga kaua vastu pidada. Kogemused maailmapraktikas näitavad, et leedvälisvalgusti rivist väljalangemise põhipõhjuseks ongi elektroonne liiteseadis, mis rikneb niiskuse ja keemiliste ühendite valgustisse imbumise tõttu.

  • Leedvälisvalgustite valikust, Elektriala nr 5, 2013

    ajalehtTaas on kätte jõudmas pime sügisperiood, mis viib mõtted tänavavalgustusele, mis paljudes piirkondades vananenud kõrgrõhuelavhõbelampidega valgustite näol kulutab liigselt omavalitsuste raha, mida võiks palju otstarbekamalt kasutada. Kindlasti ollakse mitmel pool dilemma ees, millist liiki välisvalgusteid kasutada. Leedvalgustid on kallid, kuid kõrgrõhunaatriumlambid see-eest ära proovitud lahendus. Käesolevas artiklis püüan lühidalt anda vastuse neile küsimustele.

  • Energiasäästust hädavalgustuses, Elektriala 1, 2013

    Elektriala 1.2013Energiasäästu teemat valgustuspaigaldistes on mitmes artiklis käsitletud. Ometi ehitatakse Eestis endist viisi odavalt, mis hiljem käidu ajal kalliks lahenduseks osutub. Seni on jäänud suures valgustusenergia kulus endale teadvustamata hädavalgustuslahenduse osatähtsus. Pole saladuseks see, et odavhankega ehitatud objektide hädavalgustitesse on akud ostetud valgustitest eraldi, sealjuures võimalikult odavalt ning paigaldatud need valgustitesse ise.

  • Kas Eestis on võimalik ehitada energiasäästlikke valgustuspaigaldisi Elektriala 7, 2012

    Euroopa Liidu direktiivid näevad ette, et alates 2019. aastast peavad kõik uued ehitatavad riiklikud hooned kuuluma liginullenergiahoonete hulka ning kõik ülejäänud 2 aastat hiljem. Nüüd, 2012. aasta teisel poolel projekteeritakse ja ehitatakse Eestis valdavalt endist viisi energiat raiskavaid hooneid. Kui kütte ja ventilatsiooni osas on mingit arengut märgata, siis ei saa seda öelda valgustusprojektide kohta.

     

  • Leedlambid hõõglampide asemele! Elektriala nr 5, 2012

    Elektriala nr 5, 2012Energiasäästu vajadus on lõpuks jõudnud tavatarbijani. Jääb vaid kaasa tunda neile, kes heausksena langesid kaubandusreklaami ohvriks ning ostsid endale 100 W hõõglampe kastide viisi tagavaraks. Kui kompaktluminofoorlamp on energiat säästva lambina jõudnud tavatarbija teadvusesse, siis leedlampide osas ollakse naabrimehe teadmiste põhjal  vägagi skeptilised.

     

Kontakt

Tallinn, 12614, Harju maakond

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+372 7112 173
+372 5119 708

Tiiu Tamm Inseneribüroo OÜ
Reg.kood 11731729

Külastajaid

Meil on lehel 15 külalist ja 0 liiget

TTIB-st

Nüüdisaegne valgustustehnika areneb pidevalt, luues uute valgustusalaste tehnoloogiate ja juhtimisviiside kasutamisega võimaluse energiasäästuks. Leedtehnoloogia kiire areng nõuab pidevat kursisolekut uute teadmiste rakendamise valdkonnas ning orienteerumist väga erineva kvaliteediga toodete hankimisel. Valguse ja valgustuse mõju tervisele ja töövõimeusele on seni alahinnatud. Tiiu Tamm Inseneribüroo OÜ tegevusalaks on valgustustehnika valdkond pakkudes turvatunnet oma valgustusalaste otsuste langetamisel.