• Euroopas kehtiva sisetöökohtade valgustuse standardi EVS-EN 12464-1 kohaselt peab kontorites, raviasutustes, koolides jms kohtades silme ees olema silindriline valgustustihedus vähemalt 150 lx. Valgustusprojektides keskendutakse valdavalt tööpinnale jõudvale valgustustihedusele ning jäetakse silindriline valgustustihedus ja räigus üldse arvutamata. Kui melanoopilist valgustustihedust või CS väärtust saab mõõta vaid spetsiaalse mõõteriistaga, siis silindrilise valgustustiheduse mõõtmiseks piisab luksmeetrist. Samas ei taga 150-luksine silindriline valgustustihedus sugugi inimese päevarütmi toomist.

  • Koroonaviiruse levik on pannud inimesi oma tervisele rohkem mõtlema. Suurtest kontorihoonetest jäädakse võimalusel kodukontorisse, vältimaks otseseid kontakte võimalike viiruskandjatega. Siiski ehitatakse üha uusi ühiskondlikke hooneid juurde. Vaadates kodukontorite üha kasvavat trendi, tekib küsimus: kellele neid hooneid ehitatakse? Kui paljud töötajad soovivad peale koroona seljatamist kontorisse naasta? Ja kui jah, siis millistesse?
    Küsitlused üle maailma on näidanud, et töötajaile on olulisim produktiivne heaolu töökohal. USA töötajatest üle poole peavad töökohal tähtsaimaks head enesetunnet, alles seejärel tööelu ja heaolu tasakaalu. Produktiivse heaolu kontoris moodustavad sakslaste Sedus ja Hagstotz ITM uuringute kohaselt erinevad aspektid nagu tööga rahulolu, kontori keskkond tervikuna, tööaja regulatsioon, ettevõtte kultuur, tööohutus, palk, arenguvõimalused, kolleegid ja ülemused. Kõik loetletud tegurid on olulised.

  • Koroonaviiruse levik maailmas on toonud taas tähelepanu alla UV-kiirguse kasutusvõimalused õhu ja materjalide desinfitseerimise valdkonnas. Leedtehnoloogia kiire areng on toimunud ka UV-leedide osas. Teadlaste poolt tõestatud UV-C kiirgurite võimekus hävitada erinevaid viirusi, kehtib ka Covid-19 puhul. Paraku on seda teadmist hakatud 2020. aastal ära kasutama tavapärases äris, kus vastavaid kiirgureid ehk lampe ja valgusteid saavad hankida endale kõik soovijad ilma vajalikke eelteadmisi omamata. Tulemuseks võib kasu asemel olla kahju suurem kui haiguse enda läbipõdemine.

  • Oleme harjunud seostama valgustust vaid turvalisuse tagamisega ja tööks vajaliku valgusega. Tänapäevased valgustuse ja selle juhtimise võimalused on piiramatud ja mitte ainult siseruumides, vaid ka väliskeskkonnas.

    Üle maailma korraldatakse erinevates linnades valgusfestivale, kus sponsorite toel valgustatakse ajutiselt välja atraktiivsemad hooned, „mängitakse” valgustusega hoonete fassaadidel, parkides puude ja põõsaste vahel. See meelitab šõude ajaks kohale suure hulga turiste, kes toovad linnakassasse ka raha juurde. On ju laialt teada, et turistidele meeldib õhtusumeduses veeta aega linna välikohvikutes, kust avanevad ilusad ja huvitavad vaated. Enamikes linnades on linnasüdameks just Raekojaplats, mille arhitektuur lummab nii paljusid.

  • Valguse mõjust inimese tervisele ja produktiivsusele olen ka varem kirjutanud, selle mõjust inimese tervisele öisel ajal aga mitte. Öösel enamik inimesi, vähemalt neli viiendikku meist, magab. Vähesed aga teavad, et ka öisel uneajal mõjutab valgus või selle puudumine oluliselt inimese tervist. Käesolev artikkel ei käsitle öötööd, mis küll puudutab üht viiendikku arenenud maade töötajaist, vaid tavalisi inimesi ja loodusobjekte, kelle puhke- ja taastumisaeg on öö.

    Öisel valgusel või selle puudumisel on omad mõjud nii inimestele kui loodusele. Looduse poolt on juba kord nii seatud, et kõik toimub tsüklitena, siinses kontekstis räägime valguse ja pimeduse tsüklist. Ka inimese puhul on tegemist ööpäevarütmiga, kus valgel ajal tegutsetakse ning pimedal ajal puhatakse end välja ning taastatakse jõuvarusid. Selle eest hoolitsevad meie hormoonid, mis mõjutavad organismi tegevust erinevatel kellaaegadel.

  • Leedvalgustuse ja digitaaltehnika kiire areng on teinud tõsiseid korrektiive meie igapäevaelus. Paljud harjumused ja teadmised, mis olid tuntud traditsiooniliste valgustite ja lampide puhul, ei sobi enam tänapäeva leedtehnoloogia juures kasutamiseks.

    1. Väreluse mõõtmine telefoni abil. Seni, kuni valgustid ja lambid talitlesid valdavalt 100 Hz dominantsagedusega ning meie telefonikaamerad ei olnud piisavalt tundlikud, oli võimalik vaadelda nende värelemist või mittevärelemist läbi telefonikaamera. Nüüdisaja kvaliteetsed leedvalgustid ja -lambid talitlevad 1000 Hz või isegi tunduvalt kõrgemal dominantsagedusel, mil valgustuse värelusprotsent ei oma teadaolevalt enam tervist kahjustavat mõju.

  • Viimaste aastate jooksul on teadlased tõestanud, et inimese tervis ja produktiivsus on suurel määral seotud valgusega, täpsemalt ööpäevarütmile sobiva valguse muutusega. Kuigi sellise valgustuspaigaldise ehitamine nõuab rohkem rahalisi vahendeid, on valgustuslahendusest saadav tulu töötajate töövõimekuse ja lojaalsuse arvel mõõtmatu.

    Kuuleme tihti, et järjekordselt valmis uus ärihoone, mis loob töötajatele mõnusa atmosfääri, nagu oleksid nad oma kodus. Lilled, akvaarium, spordinurk, võrkkiiged ja isegi lemmiklooma tööle kaasa võtmise võimalus. Aga kas see on ikka see, mida tegelikult töötaja oma töö tegemiseks vajab? Kas ei ole sellest rääkimine hoopis tegelikelt probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimine.

  • Energiasäästliku valgusti üks oluline koostisosa on selle optilise süsteemi efektiivsus ehk võime suunata võimalikult rohkem valgust sinna, kuhu vaja. Soome tootja Ledil® on oma kvaliteetsete valgustite optika poolest maailmakuulus. 2018. aasta Frankfurdi messi raames oli Ledil®i boksi võimatu külastada selle ülerahvastatuse tõttu, sest oli palju huvilisi, kes jutule pääsemist ootasid. Allakirjutanul oli juunis võimalus külastada LEDiL-i ettevõtet Salos ning saada vastused küsimustele, milles peitub nende edu saladus.

  • Kui jutuks tuleb halb valgustus, siis enamasti otsitakse süüd valgustitest. Vahel on see tõsi, kuid tavaliselt on probleemi allikaks oskamatult valitud valgustuslahendus või selle teostus.

    Eesti ei erine teistest maadest oma inimeste valgustustehniliste teadmiste poolest. Seetõttu on rõõm teatada, et eelmise aasta lõpul ilmus uus standard: CEN/TS 17165:2018 "Light and lighting - Lighting system design process" , mis annab selged juhised valgustusprojektile – mida peab see sisaldama ja kes millise osa eest vastutab.

  • Allpool on nimekiri 2018. aastal ja varem avaldatud erialastest artiklitest, mis on saadavad otse autorilt. 

    Soovi korral võtke ühendust kodulehel asuva kontaktivormi kaudu.

Kontakt

Tallinn, 12614, Harju maakond

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+372 7112 173
+372 5119 708

Tiiu Tamm Inseneribüroo OÜ
Reg.kood 11731729

Külastajaid

Meil on lehel 161 külalist ja 0 liiget

TTIB-st

Nüüdisaegne valgustustehnika areneb pidevalt, luues uute valgustusalaste tehnoloogiate ja juhtimisviiside kasutamisega võimaluse energiasäästuks. Leedtehnoloogia kiire areng nõuab pidevat kursisolekut uute teadmiste rakendamise valdkonnas ning orienteerumist väga erineva kvaliteediga toodete hankimisel. Valguse ja valgustuse mõju tervisele ja töövõimeusele on seni alahinnatud. Tiiu Tamm Inseneribüroo OÜ tegevusalaks on valgustustehnika valdkond pakkudes turvatunnet oma valgustusalaste otsuste langetamisel.