Allalaetavad materjalid

  • Leedvalgustus on viimase aasta valgustustehnika kuumim teema ja seda nii sise- kui välisvalgustuse osas. Sõltuvalt  kogemustest  seda  kas  pooldatakse,  ollakse  vastu  või  äraootaval  seisukohal.  Käesolev  artikkel vaatleb  lühidalt  mõningaid  negatiivsete  arvamuste tagamaid.

  • ajalehtViimaste aastakümnete projekteerimistraditsioon on muutunud arvutikeskseks. Suure töö teevad eriosade projekteerimisel ära vastava ala arvutiprogrammid. Lõpuks pannakse kõik kokku ühisesse 3D mudelisse, kust näeb nii ehituskarbi, sisekliima, veevarustuse, valgustuse jms eriosade omavahelist kokkusobivust. Tundub, nagu koostöö eriosade vahel oleks olemas, kuid kas ikka on?

  • ajaleht

     Leedvalgustite valikul on peale leedmooduli ja sellele sobiva optilise süsteemi oluliseks kindlasti valgusti enda ehitus ja selle vastupidavus erinevatele klimaatilistele tingimustele. Kuna leedvalgustisse on sisse ehitatud elektroonne liiteseadis, peaks elektroonika taluma meie kliimas ka väga külmi ja tuuliseid ilmu. Kesk-Euroopasse sobivad 25-kraadise taluvusega liiteseadised ei pruugi meie kliimas väga kaua vastu pidada. Kogemused maailmapraktikas näitavad, et leedvälisvalgusti rivist väljalangemise põhipõhjuseks ongi elektroonne liiteseadis, mis rikneb niiskuse ja keemiliste ühendite valgustisse imbumise tõttu.

  • ajalehtTaas on kätte jõudmas pime sügisperiood, mis viib mõtted tänavavalgustusele, mis paljudes piirkondades vananenud kõrgrõhuelavhõbelampidega valgustite näol kulutab liigselt omavalitsuste raha, mida võiks palju otstarbekamalt kasutada. Kindlasti ollakse mitmel pool dilemma ees, millist liiki välisvalgusteid kasutada. Leedvalgustid on kallid, kuid kõrgrõhunaatriumlambid see-eest ära proovitud lahendus. Käesolevas artiklis püüan lühidalt anda vastuse neile küsimustele.

  • Elektriala 1.2013Energiasäästu teemat valgustuspaigaldistes on mitmes artiklis käsitletud. Ometi ehitatakse Eestis endist viisi odavalt, mis hiljem käidu ajal kalliks lahenduseks osutub. Seni on jäänud suures valgustusenergia kulus endale teadvustamata hädavalgustuslahenduse osatähtsus. Pole saladuseks see, et odavhankega ehitatud objektide hädavalgustitesse on akud ostetud valgustitest eraldi, sealjuures võimalikult odavalt ning paigaldatud need valgustitesse ise.

  • Euroopa Liidu direktiivid näevad ette, et alates 2019. aastast peavad kõik uued ehitatavad riiklikud hooned kuuluma liginullenergiahoonete hulka ning kõik ülejäänud 2 aastat hiljem. Nüüd, 2012. aasta teisel poolel projekteeritakse ja ehitatakse Eestis valdavalt endist viisi energiat raiskavaid hooneid. Kui kütte ja ventilatsiooni osas on mingit arengut märgata, siis ei saa seda öelda valgustusprojektide kohta.

     

  • Elektriala nr 5, 2012Energiasäästu vajadus on lõpuks jõudnud tavatarbijani. Jääb vaid kaasa tunda neile, kes heausksena langesid kaubandusreklaami ohvriks ning ostsid endale 100 W hõõglampe kastide viisi tagavaraks. Kui kompaktluminofoorlamp on energiat säästva lambina jõudnud tavatarbija teadvusesse, siis leedlampide osas ollakse naabrimehe teadmiste põhjal  vägagi skeptilised.

     

  • AjalehtÜldotstarbeliste hõõglampide lõplik tootmisest kadumine selle aasta septembrist ning nende asendumine kompaktluminofoorlampidega on üles kütnud erinevaid kirgi, ajakirjandusest leiab sageli ka võltsvõrdlusi ning ebaprofessionaalset teavet nende kohta. Käesolev artikkel püüab tuua kompaktluminofoorlampide kohta käiva vastaka info osas selgust.

     

  • Esimesed sammudKuigi energiasäästu vajadusest räägitakse juba aastaid, on vähestel ettevõtetel konkreetseid meetmeid valgustuse valdkonnas ette näidata. Mida siis tuleks silmas
    pidada neil, kes alles mõtteid mõlgutavad, kuid ei ole veel otsusele jõudnud?

  • Odav ühekordne ostuhindMajanduse rasked ajad sunnivad säästma. Säästa püütakse igal alal. Ka valgustuspaigaldiste valdkonnas küsitatakse müüjalt vaid üksikvalgusti hinda, mitte seda, kui palju kogu lahendus maksma läheb või energiat kulutama hakkab.
    Nüüdisaegsed teadmised ja tehnoloogia võimaldavad toota üha tõhusamat valgustite optikat ning valgusviljakamaid lampe, mis koos töötades tõstavad valgustuspaigaldiste efektiivsust, alandades samal ajal tarbitavat energiakulu.

     

  • Elektriala 4 Suvi on ehituste ning rekonstrueerimiste aeg. Valgustuspaigaldiste ehituse planeerimisel oleks seetõttu kasulik teada, et aprillis ratifitseeriti uus sisevalgustuse standard EN 12464-1:2011, mis juulis peaks eesti standardina muutuma kättesaadavaks ka Eesti Standardikeskuses. Standardi eestikeelset tõlget on oodata sügiseks.

     

  • Elektriala3.11Leetide (LED ingl light-emitting diode ‘valgusdiood’) imbumine meie igapäevaellu on tekitanud väga vastukäivaid arutelusid. Osa inimesi on nende tulised pooldajad ja teised vastased. Kummalgi poolel on omajagu õigust, paraku kiputakse laiatarbekauplustes müüdavaid hõõglambi või halogeenlambi asemele paigaldatavaid leetlampe ja nende kasutusvaldkondi liigselt üldistama ning püütakse nende abil lahendada ka ühiskondlike hoonete valgustust, millele on esitatud märksa suuremad nõudmised.

  • Innovaatilised hädavalgustuslahendused Hädavalgustuse olemasolu on tasapisi muutunud meie igapäevaelus lahutamatuks kaaslaseks. Ka uues suures kaubanduskeskuses esimest korda olles võib tekkida vahel ahastus, kuidas hoonest ometigi välja saaks. Appi tulevad kohustuslikud evakuatsioonivalgustid oma roheliste jooksvate mehikestega, mis suuna ilusti kätte näitavad, kuigi hädaolukord on ainult enda ajanappuses.

  • Elektriala 8Üle 60 % valgustuslahendustest oli 2008. aasta Euroopas vananenud ja energiakuluka lahendusega. Eestis võib olukord olla halvemgi, sest elektrienergia hind on seni olnud Euroopa Liidu madalaim ja energiakulust olulisemaks on peetud valgustuspaigaldise odavaimat maksumust soetamishetkel.

Kontakt

Tallinn, 12614, Harju maakond

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+372 7112 173
+372 5119 708

Tiiu Tamm Inseneribüroo OÜ
Reg.kood 11731729

Külastajaid

Meil on lehel 18 külalist ja 0 liiget

TTIB-st

Nüüdisaegne valgustustehnika areneb pidevalt, luues uute valgustusalaste tehnoloogiate ja juhtimisviiside kasutamisega võimaluse energiasäästuks. Leedtehnoloogia kiire areng nõuab pidevat kursisolekut uute teadmiste rakendamise valdkonnas ning orienteerumist väga erineva kvaliteediga toodete hankimisel. Valguse ja valgustuse mõju tervisele ja töövõimeusele on seni alahinnatud. Tiiu Tamm Inseneribüroo OÜ tegevusalaks on valgustustehnika valdkond pakkudes turvatunnet oma valgustusalaste otsuste langetamisel.