Allalaetavad materjalid


... valgustusele kuluvat energiat on võimalik kokku hoida mitmel viisil: valgustuse juhtimine sõltuvalt päevavalgusest ja/või inimeste kohalolekust, aga ka lihtsalt paigaldades parema optikaga valgusteid, mille kõrgem talitluslik kasutegur teeb valgusti töö efektiivsemaks võimaldades samal ajal sageli vähendada kasutatavat lampide võimsust. Samas tuleb teada, et leedvalgustitele ei ole veel LOR väärtuse jaoks valemit välja töötatud, mistõttu leedvalgustite tootelehtedel olev LOR väärtus võib olla eksitav. Kuidas projektides arvestada valgustusenergia osatähtsust õpetab standard EVS-EN 15193:2017, mida saab hankida Standardikeskusest. 

...valgustuse juhtimine aitab  luua tööks vajalikud ning mugavad tingimused sõltuvalt päevavalgusest ja kohalolekust. Valgustuse juhtimine on muutunud ääretult lihtsaks ja kasutajasõbralikuks. Juhtimisseadiste tootjatel on terve hulk eelprogrammeeritud lahendusi, nn. "Plug&Play" - "Ühenda&Kasuta", mis ei vaja erilisi eelteadmisi peale selle, millist süsteemi oleks ühel või teisel juhul otstarbekam kasutada. Juhtmestuse paigaldus on lihtne ja valikutes on ka juhtmevabu lahendusi, mis sobivad ideaalselt kohtadesse, kus pole võimalik seintele uusi juhtmeid süvistada. Valgustuse juhtimine ja ümberhäälestamine on tänapäeval sama lihtne kui teleris programmi vahetamine.

... tänapäeval on andurite poolt juhitavat valgustust võimalik rekonstrueerida selliselt, et lülitite paigaldamiseks puudub vajadus juhtmete vahetuseks. Juhtmevaba (wireless) või raadiosageduslik juhtimine (sh EnOcean) võimaldab valgustuse rekonstrueerimisel kuni 70 % rahalist kokkuhoidu kaablite ja paigaldustööde arvelt. Ka  Bluetooth juhtimine on muutumas standardiks.

...hädavalgustuses on nn superkondensaatorid leedvalgustites akusid välja vahetamas muutes sellega hädavalgustid vähemalt 10 aastaks praktiliselt hooldevabaks ning keskkonnale kahjutuks. Selliste hädavalgustite laadimis- ja ooterežiimienergia ning selleks kuluv aeg on tunduvalt väiksemad, s.t. lahendused on tunduvalt energiasäästlikumad. Kui aga peale akukestvustesti lõppemist tekib pingekatkestus ühe tunni möödumisel, veavad superkondensaatorid hõlpsalt olukorrast välja, samas kui metallhüdriid-akulahendustel põhinevad valgustid vajavad enda täislaadimiseks ööpäeva ning liitiumpolümeerakud sõltuvalt tootjast 7 - 24 tundi..

...ka hädavalgustuses on võimalik koondada akude või superkondensaatoritega varustatud hädavalgustite korrasoleku jälgimist ühte kohta juhtmevabalt kasutades selleks raadiosageduslikku tehnoloogiat. Süsteemi hankimine on küll 30-40 % kallim, kuid see-eest hooldusele ei kulu enam erilist aega ega raha - tuleb vaid jälgida raporteid. ja mis peaasi - valgusteid võib süsteemi lisada mistahes ajal vaba konfiguratsiooni kaudu, süsteem leiab ise uued lisatud valgustid üles. Ka ei kulu hädavalgustite kaabeldusele lisaraha.

...välisvalgustuses on juhitavate leedvälisvalgustitega võimalik saavutada energiasäästu isegi kuni 70 % võrreldes vananenud lahendustega. Iga teise või kolmanda valgusti välja lülitamine energiasäästu nimel on lubamatu, sest soosib kriminogeenset tegevust. Leedvälisvalgustuse arvutuste tegemisel tuleb tootjalt küsida tema valgusti hooldetegurit. Kui traditsiooniliste välisvalgustite puhul sõltub arvutustes kasutatav hooldetegur nii keskkonnast, valgustist kui ka lambist, siis leedvälisvalgusti komplekteeritakse tervikuna tootja poolt. Üldjuhul soosib Eesti kliima pimedal ja jahedal ajal leedvälisvalgustite kasutamist, kuna kõikidele valgustitele teostatakse toimivustestid +250C juures, sh ka välisvalgustitele. Leed aga vajab jahutust.Uuemat tüüpi leedvalgustite puhul on hooldetegur 0,8 meie kliimas täiesti piisav. CLO plokkidega (konstantse väljundvooga - ingl constant light output) varustatud valgustite puhul võib kasutada hooldetegurit 1, sest valgustis asuv CLO plokk hoolitseb valgustist saadava sama valgusvoo eest ise. Samas ei tohi unustada, et ka leedvälisvalgustite optiline süsteem vajab aegajalt puhastust.

...leedvalgustuse kasutusele võtul (hilisemate uuringute kohaselt aga ka traditsiooniliste lampidega valgustite korral), kus tegemist väga suure ülevalgustusega, tuleb tähelepanu pöörata valguse sinise spektriosa riskile inimese tervisele, kui valgustustase silmade kõrgusel ületab lubatud piire. Lubatud piirid sõltuvad valguse värvsustemperatuurist. Tootjad on kohustatud oma tootele märkima riskirühma R2 ja andma juhised valgusti ohutuks kasutamiseks, kui valgusti jääb riskirühmade R1 ja R2 vahele. Riskirühmi R0 ja R1 tootele kandma ei pea. Sinise spektriosa riski üle vaieldakse pidevalt, kuid silmaarstid hoiatavad pikemas perspektiivis tekkivate probleemide eest. Põhiline probleemi olemus, mida sinise spektriosa ülevõimendusega seostatakse, on unehäired, st ööpäevarütmi segipaiskumine ja silma võrkkesta sinisetundlike rakukeste hävimine ja seda eriti valgustundlikel inimestel (väikelapsed, vanurid, teatud haigusi põdejad ja teatud elukutsete esindajad). Seetõttu on eriti oluline valgustite hankimisel teada selle valgusti fotobioloogilist vastavust nõuetele. Objektide liigset ülevalgustamist aitab vältida valgustuse hämardamine. Teada on, et keskkonnas, mis on liiga tugevalt valgustatud, tekib töötajates moraali langus ja töökvaliteet langeb. 

...värelustundlike inimeste puhul (migreenihaiged, epileptikud, autistid, lihtsalt värelustundlikud inimesed) tuleks leedvalgustuse kasutuselevõtul teha suuremat eeltööd, kuna suurel osal juhtudel on valguse värelus leedvalgustuse puhul kaasnähtuseks, mida silmaga ei näe. Ka selle probleemi lahendusega tegelevad tootjad pidevalt ning saada on ka valgusteid, mille elektriskeem värelust ei tekita. Paraku on väreluseta valgustid teistest kallimad. Täna tootjad oma tootelehtedel väreluse kohta teavet välja tooma veel ei pea. Kuna väreluse mõju inimese tervisele ei sõltu ainult modulatsioonisügavusest, vaid sõltub muu hulgas ka liiteseadise poolt väljastatavast voolu lainekujust, liiteseadise väljundsagedusest ja keskkonna valgustustehnilistest tingimustest, kus konkreetset valgustit kasutatakse, on välja töötamisel standard selle kohta, mida tuleks arvestada. Ka IEEE on 2015.aastal välja andnud praegu ainsa kasutusel oleva standardi, mis on liiteseadiste tootjail hetkel ainsaks orientiiriks vältimaks värelusest tingitud tervisehädasid. Ka ei tohiks unustada neid töökohti, kus kasutatakse videokaameraid tööprotsesside salvestamiseks. Tugevalt värelevate valgustite all võib kaamera pilt olla triipudega rikutud.

...hõõglampide asendamine leedlampidega ja nende hämardamine on täna üsna komplitseeritud. Kuigi hämardada saab kõiki leede, sõltub hämardamisvõimalus tegelikult lambi soklis asuvast elektriskeemist (liiteseadisest). Kuna hetkel puuduvad ühtsed rahvusvahelised standardid leedlampide elektriskeemide koostamiseks, on hämardatavad leedlambid välja arendatud iga tootja poolt nende skeeme jälgides, mille tulemusena tuleb valida hämardatavat leedlampi koos hämardiga, mida konkreetne tootja soovitab ja ka siis võib tekkida hämardamisel erinevaid probleeme (surin, vilkumine, värelus või pisteline värelus suvalisel hetkel, osaline hämardus, lühem eluiga või koguni leedlambi rivist välja langemine). Hämardatavatele leedlampidele märgitakse pakendile kas hämardusinfo või viide kodulehele, kust sellise info leiab. 

... maale tuuakse või Eestis töötatakse välja valgusteid, mida ei ole võimalik kasutada arvutustes nende polaardiagrammide puudumise tõttu. Vähe aga teatakse, et lähim akrediteeritud valgustehnika labor, kus saab mõõta valgustite valgustehnilisi andmeid ja võtta üles goniomeetril polaardiagramme, asub Lätis, Vangažis, st Riiast veidi Sigulda poole. Labori nimi on  Baltic Research Center. Labori juhataja on Ingmars Felcis. Kirjutada saab talle e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja helistada telefonil +371 266 48 433. Otselinki labori kodulehele vt rubriigist Kasulikke linke

...leedvalgustitega siseruumides valgusarvutusi tehes valitakse hooldetegurid liiga kõrged. Kui traditsiooniliste lampidega valgustites oli lihtne lampe vahetada kohe, kui valgustase töökohal alla langes, siis leedvalgustitele lubatakse pikka eluiga. Hooldeteguri valik peab planeeritavat eluiga ka arvestama. Kui kontoris on valgustus sisse lülitatud umbes 2500 tundi aastas, siis ei ole mõtet valida sinna eriti pikaealisi valgusteid või tootja usaldusväärsusele tuginedes võib valida ka kõrgema hooldeteguri eeldusel, et valgusteid ei soovita kasutada järgnevad 20 aastat, vaid vahetatakse need juba 7-10 aasta pärast välja. Küll aga tootmises ja kaubanduskeskustes, kus valgustuse talitlemisaeg on aastas tunduvalt suurem, on oluline valida õige hooldetegur, mis sõltub erinevatest tingimustest. Selle kohta on olemas ka standardid, kuidas seda teha. NB! Valgusti valgusvoog ei võrdu leedmooduli valgusvooga nagu osad maaletoojad väidavad. Ka ei pruugi valgusti toimivusnäitajad võrduda valgusallika toimivusnäitajatega. Tootjaile kohustuslik standard valgustite toimivusnäitajate kohta on EVS-EN 62722:2016. Leedmoodulite kohta Euroopas standardit veel vastu võetud ei ole, kuid rahvusvahelise standardi nr on IEC 62717.

...välisvalgustuses puudub ühtne arusaam, millise valguse värvsustemperatuuriga tuleks lahendada leedtänavavalgustus. Näiteks USA-s on selgeks vaieldud teema kas 3000 K või 4000 K. Tootjate väide, et valgem valgus on efektiivsem, on osaline tõde. Osad tootjad varustavad oma 3000 K leedvalgustid efektiivsemate leedmoodulitega ja teevad oma tootevalikus võimalikuks samaväärse valgusvoo mõlema valguse värvsustemperatuuri korral. AMA American Medical Association) väitel väheneb 3000 K leedvalgustuse all nähtavus vaid 3 % võrreldes 4000 K värvsustemperatuuriga, kuid valgema valgusega lahenduse korral tekitatakse keskkonnale tunduvalt suuremat kahju, mille korvamiseks läheb kordades rohkem rahalisi ressursse vaja. Keskkonna hoidmise mõttes loetakse leedvälisvalgustuse ainsaks eeliseks valgustite energiasäästlikkust, eriti nende hämardamisel.

Kontakt

Tallinn, 12614, Harju maakond

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+372 7112 173
+372 5119 708

Tiiu Tamm Inseneribüroo OÜ
Reg.kood 11731729

Külastajaid

Meil on lehel 72 külalist ja 0 liiget

TTIB-st

Nüüdisaegne valgustustehnika areneb pidevalt, luues uute valgustusalaste tehnoloogiate ja juhtimisviiside kasutamisega võimaluse energiasäästuks. Leedtehnoloogia kiire areng nõuab pidevat kursisolekut uute teadmiste rakendamise valdkonnas ning orienteerumist väga erineva kvaliteediga toodete hankimisel. Valguse ja valgustuse mõju tervisele ja töövõimeusele on seni alahinnatud. Tiiu Tamm Inseneribüroo OÜ tegevusalaks on valgustustehnika valdkond pakkudes turvatunnet oma valgustusalaste otsuste langetamisel.